English Eesti Deutsch Русский Suomi Prantsuse Sweden
KOHE KÄTTE SAAB EMUÕLISID 60ML

TALLINN

Juusteakadeemia, Liivalaia 30

TARTUS
Trihholoog Sirje Kõiv, tel.5053576

 2017 (1)Uudiste arhiiv



 

ID: emuoil ynn

Golden Gold Australia MTÜ
IBAN EE782200221062381384
BIC/SWIFT: HABAEE2X
Või maksa krediitkaardiga läbi Paypali


free counters

OSTEOARTRIIT - UURING

EMUÕLI OSTEOARTRIITILISE KÄEVALU RAVIS

Ray Power B.Sc (Clin.Sc)
Melainie Cameron B.App.Sc (Ost), M.H.Sc (Research), Victoria University

Ülevaade

Eesmärgid

Selgitada välja lokaalselt peale kantud või suukaudselt manustatud emuõli mõju haardetugevusele, käte tundlikkusele ja valule osteoartriitiliste kätega patsientidel.

Meetod


Topeltpimedat, platseebokontrollitud, korduvmeetmetega uuringut kasutati emuõli ja platseebo (rapsiõli) mõjude võrdlemiseks (a) lokaalsel manustamisel, (b) suukaudsel manustamisel või (c) nii lokaalsel kui suukaudsel manustamisel.
Haardetugevus ja valusate liigeste arv (tender joint count TJC) määrati uuringu alguses ja pärast kaheksat nädalat pidevalt kestnud ravi. Uuringu alguses ja igal nädalal samal päeval ja samal ajal kaheksa nädalat järjest fikseeriti visuaalse analoogskaala abil valu väärtused.

Tulemused


Haardetugevuses ja valusate liigeste arvus muutusi ei toimunud, kuid kuna haardetugevuse määramise dünamomeeter oli vigane, loeti, et andmed haardetugevuse määramise kohta ei kehti. Uuringu lõpus (kaheksandal nädalal) olid emuõli kasutajate valu väärtused analoogskaalal märkimisväärselt madalamad (kõigi rühmade keskmine) kui platseeboõli kasutajatel. Ravi tõhusus oli keskmine kuni väga tõhus (p = 0,02; F = 2,68, 2 = 0,13).
Alates neljandast uuringunädalast vähenesid emuõlikasutajate (kõigi rühmade) teatatud valu väärtused progressiivselt, samas kui platseeboõlikasutajate valu väärtused olid aja jooksul muutlikud.

Järeldus


Need tulemused viitavad, et emuõli võib olla kasulik osteoartriitiliste kätega patsientide valu kontrolli all hoidmiseks.
Kliinilises kontekstis soovitame meedikutel patsiente hoiatada, et paranemismärke ei pruugi ilmneda enne kolme ravinädala möödumist.

Sissejuhatus


Juba 1860. aastal kirjutas Londoni akadeemik Bennett, et aborigeenid ja valged kolonistid kasutasid emuõli haavaravis, valu vähendamiseks ja erinevate lihashäirete leevendamiseks (1). Sellest ajast saati on kogunenud palju suusõnalist tõendust emuõli ravi kasulikkusest. Üks neist väidetest on, et emuõli leevendab tõhusalt artriidi sümptomeid.

Eelnevad uurimused


Antud uuring täiendab varasemaid Austraalia uuringuid (2, 3, 4), mis tõestasid, et emuõlil on rottidele põletikuvastane toime.
Emuõli mõjusid võrreldi mõnede tavapäraselt kasutatavate põletikuvastaste ravimite (ibuprofeeni ja prednisolooni) toimetega. Emuõli preparaadil olid tõestuste kohaselt ibuprofeeniga, ühe mittesteroidse põletikuvastase ainega (MSPVA), võrdsed või sellest paremad põletikuvastased omadused (3) ning selle omadused oli võrdsed ka kortikosteroidi prednisolooniga.
Whitehouse (5) kirjeldas, et emuõlil on „põhjalik artriidivastane toime, mis sarnaneb mõneti tugevate immunosupressantidega, mida kasutatakse reumatoidartriidi ravis“ (p 3). Arvestades, et Whitehouse jt teatasid nendest leidudest kaheksa aastat tagasi, on pettumust valmistav, et emuõli raviomaduste uurimises pole rohkem edusamme tehtud.
Üks nimetatud uuringus (3) välja toodud soovitustest oli, et emuõli põletikuvastased omadusi tuleks edasi uurida, samuti tuleks korraldada nii kiiresti kui võimalik ka inimesi kaasav kliiniline uuring.

Osteoartriit


Osteoartriit (OA) on haigus, mida iseloomustab kõhrede biokeemiline, füüsiline ja histoloogiline taandareng ning see on ühiskonnas peamine liigesevalu ja piiratud liikumisvõime põhjustaja (6). Radioloogilised tõendid viitavad, et OA-ga seotud muutuseid võib leida 50%-l rohkem kui 65-aastastel ning peaaegu 100%-l rohkem kui 85-aastastel (7). Põletiku teke tundub sõltuvat OA progresseerumise kiirusest ja raskusastmest (8).

Süsteemsed ravimid


Paratsetamool on tavaliselt ravimi suhteliselt madala maksumuse ja ohutuse tõttu esimese valiku valuvaigisti. MSPVA-de kasutamist kaalutakse tavaliselt vaid siis, kui paratsetamooli ei saa seotud maohaavandite komplikatsioonide tõttu kasutada.

COX-2 inhibiitorite (nt celecoxibi (Celebrex®)) tõhusus on sarnane tavapäraste MSPVA-de tõhususele, kuid nende kasutamisel esineb harvem haavanditega seotud komplikatsioone (9). Samas, prostaglandiinide pärssimine kõhrede taastumises osalemast võib olla osteoartriidi puhul kahjulik. Kortikosteroidide kasutamisega kaasnev kõrvalmõju – luuvähesus – ning tõendite puudumine OA-ga kaasuva akuutse põletiku kohta tähendab, et enamik meedikuid ei taha pikaajaliseks osteoartriidi raviks kortikosteroide välja kirjutada.
Glükoosamiinsulfaat on vabamüügiravim, mis on tõestatult vähendanud kerge kuni keskmise raskusastmega primaarset põlve osteoartriiti põdevate patsientide valu 20–25%. Ravim võib samuti aeglustada haiguse radioloogiliselt jälgitavat progresseerumist (10).

Kuna emuõlil on tõenduste kohaselt rottide puhul (2) MSPVA-de ja kortikosteroididega võrdsed põletikuvastased omadused ja kuna emuõli kasutamisega seoses pole teatatud kõrvalmõjudest, on see potentsiaalselt tõhus inimeste osteoartriidi ravis.


Emuõli ja osteoartriidi kliinilised uuringud


Emuõli ja selle mõjude kohta inimeste osteoartriidile on tehtud vaid kaks väikest uurimust. Kumbagi ei avaldatud teadus- või meditsiiniajakirjas.

Üks uurimustest on Ardmore’i, Oklahoma Artriidikliiniku uurija Leahey projektikavand. Uuringus osales 20 vabatahtlikku, kes polnud varem emuõli kasutanud. Nad kasutasid jätkuvalt edasi neile määratud artriidiravimeid. Uuring kestis kaks nädalat ning seitse kaheteistkümnest emuõlikasutajast teatasid, et liigeste valulikkus, hommikune jäikus ja paistetus vähenesid märgatavalt. Üks kaheksast platseebokasutajast väitis sama. Pakuti välja korraldada ulatuslikum kolmekuuline uuring, kuid seda ei tehtud.

Teine kõnealune uurimus on Goshi ja Whitehouse’i korraldatud avaldamata tulemustega uuring, mis näitas, et pärast 17 järjestikust päeva lokaalset emuõli pealekandmist vähenes kõigi vabatahtlike osteoartriidi all kannatavate emuõlikasutajate valu ja paistetus. Selles uuringus kontrollrühma ei kasutatud.
Mõlemad uuringud hõlmasid üsna lühikese ajavahemiku jooksul korraldatud kliinilisi uuringuid ning nendes kasutatud meetodeid pole täpsustatud. Tulemused julgustavad aga edaspidi teemat põhjalikemate teadusuuringute abil käsitlema.
Käesolev uurimus korraldati, et uurida, millist potentsiaalset kasu võivad saada osteoartriidi patsiendid emuõli põletikuvastastest omadustest.

Materjalid ja meetod


Uuring oli Chevallier’ soovituste kohaselt (11) topeltpime ja platseebokontrollitud ning uuringu ülesehitus nägi ette kuus
uuringurühma, korduvmõõtmiste kasutamise ja 120 osalejat.

Osalejad


120 vabatahtlikku olid 47–82-aastased, nende keskmine iga oli 62. Nad värvati reklaamide kaudu Victoria maakonna Artriidi
Sihtasutuse ajakirjas Update, ajalehes Herald Sun ja raadiojaamas Magic FM.
Osalejad olid vabatahtlikud, kellel meedikud olid diagnoosinud käte osteoartriidi. Uuringusse ei võetud vabatahtlikke, kellel
olid reumaatilised haigused või muud käte patoloogiad.
Enamik patsiente võttis artriidiravimeid ja kasutas antud ravimeid edasi ka uuringu jooksul. Ükski osaleja polnud uuringule
eelneva 12 kuu jooksul emuõli kasutanud. Uuringu lõpetas 101 osalejat (79 naist, 22 meest).

Uuring


Emu Spiriti töötajad määrasid iga osaleja juhuslikkuse alusel ühte kuuest rühmast: -
1. lokaalne emuõli (Emu Spirit® Oil of Emu) pealekandmine (kaks korda päevas < 30 s). (Emuõli analüüs – Lisa 1);
2. lokaalne platseeboõli (Crisco® rapsiõli) pealekandmine (Rapsiõli analüüs – Lisa 2);
3. suukaudselt manustatud emuõli (5 ml kaks korda päevas). (Õli on registreeritud Austraalia ravimiametis (Therapeutic
Goods Administration (TGA)) suukaudselt manustatava tootena, Lisa 3);
4. suukaudselt manustatav platseeboõli;
5. lokaalselt pealekantav ja suukaudselt manustatav emuõli;
6. lokaalselt pealekantav ja suukaudselt manustatav platseeboõli.
Uuringu korraldajad ja osalejad ei teadnud, kes millisesse rühma määrati. Õlide maitse ja lõhn peideti söödava laimiõli
lisamisega. Uuringu alguse külastusel näitas tudeng-uurija osalejatele, kuidas õli kaks korda päevas (hommikul ja õhtul)
peale kanda või sisse võtta ning kuidas täita visuaalset analoogskaalat.


Mõõtmised

Valu


Valu mõõtsid osalejad enne hommikust õli manustamist või pealekandmist visuaalse analoogskaala (VAS) abil uuringu 1., 7.,
14., 21., 28., 35., 42., 49. ja 56. päeval. Teiste isemõõtmise abivahendite hulgast valiti just VAS, kuna seda on kerge
rakendada, selle kasutamiseks pole vaja eriväljaõpet ning osalejad kasutavad seda tõenäoliselt õigesti isegi siis, kui uuringu
korraldajad neile erijuhiseid ei anna. VAS on valu hindamises osas vastuvõetavavalt usaldusväärne ka siis, kui hindamisi
tehakse korduvalt (test-retest meetod, r = 0.87), mõõtmisvahend on skaalaga küsimustikega võrreldes (12) valiidne, väga
usaldusväärne, sellel on mõõdukas jaotuse-põhine reageerimisvõimelisus ja hea muutuja-põhine reageerimisvõimelisus.
VASi kasutamist selgitati osalejatele esimesel külastusel. Mõõtmiste tegemine iga päev enne hommikust õli manustamist või
pealekandmist aitas vältida seda, et kasutajad võtavad hinnangute andmisel arvesse massaaži mõju või mis tahes vahetut
lokaalselt pealekantud emuõli toimet. Hommikune mõõtmine arvestab ka tavapärase ööpäevase bioloogilise rütmi mõjuga
valule.

Valusate liigeste arv (TJC)

Kummalgi käel pigistati tugevalt neljateist liigest. Kui tekkis valu, siis loeti, et see liiges läheb valusate liigeste arvestusse
(13). 50 osalejat (Wed, rühm 1) hindasid tudeng-uurija juhendamisel uuringu alguses ja lõpus enda liigeste valulikkust.
Ülejäänud 43 osalejat hindasid tudengitest vabatahtlikud, kelle õpetas välja tudeng-uurija. Tulemused pandi kirja
diagrammile, mis kujutab kaht kätt (Lisa 5), märkides risti ringikesse, mis kujutab vastavat valusat liigest. Mõlemat
hindamismeetodit peetakse uuringute jaoks valiidseks ja sobivaks (13).

Haardetugevus


Haardetugevust mõõdeti esimesel ja viimasel külastusel. Kahele tudengile õpetati haardetugevuse määramise
dünamomeetrite kasutamist ning nemad juhendasid patsiente. Mõõdeti nii parema kui vasaku käe haardetugevust ning
tulemused salvestati. Haardetugevuse määramise dünamomeetritega tehtud korduvate mõõtmiste tulemused olid
suurepärased, klassidevaheline korrelatsioonikoefitsient (ICC) oli kõigil juhtudel >0.91. Käeshoitava müomeetriga saab igas
vanuses ja iga lihastugevusega patsientidega lihtsasti mõõtmisi teha, see on usaldusväärne jäsemete lihastugevuse mõõtmise
vahend ning seda saab kasutada ka pikaajaliste uurimuste ja kliiniliste uuringute jaoks (14).
Statistiline analüüs. Kõiki eel- ja lõpptestide andmeid analüüsiti deskriptiivse statistika ja ANCOVA statistilise analüüsi abil,
milles iga muutuja algseid väärtusi kasutati vastavate kaasmuutujate mõõtmiseks. Valu andmeid analüüsiti lisaks ajaskaala ja
korduvate mõõtmiste ANCOVA analüüsiga, milles samuti kasutati muutujate algseid väärtusi kaasmuutujate mõõtmiseks.
Korduvad mõõtmised annavad analüüsile statistilist kaalu, kuid raskendavad tulemuste tõlgendamist, kuna korduvatel
mõõtmistel võib olla koosmõju (15). Korduvate mõõtmiste tulemusi on võetud arvesse pikaajajaliste suundumuste analüüsis.

Tulemused

Puuduolevad andmed


19 patsienti 120st ei lõpetanud kliinilist uuringut. 13 osalejat nende hulgast, kes uuringus lõpuni osalesid, ei teinud mõlemaid
haardetugevuse mõõtmisi, kaks ei teinud kõiki valuskaala hindamisi ja seitse ei teinud mõlemaid valusate liigeste arvu
loendamisi. Mis tahes puuduvad andmed nende osalejate kohta, kes uuringus lõpuni osalesid, asendati vastava rühma keskmiste andmetega.

Valusate liigeste arv


Emuõli kasutavate osalejate valusate liigeste arv ei vähenenud oluliselt võrreldes platseebokasutajate valusate liigeste arvuga.
Haardetugevuse tulemused olid mitmetised ning üldiselt polnud emuõli kasutajate ja platseeborühma vahel olulisi erinevusi.
B ja C rühma emuõlikasutajate (mõlemad rühmad võtsid emuõli suukaudselt) mõlema käe haardetugevus paranes võrreldes platseebokasutajatega, samas kui A rühma platseebokasutajate tulemused paranesid rohkem. C rühma emuõlikasutajate mõlema käe haardetugevus paranes oluliselt, 20% võrra. Teisel külastusel avastati, et haardetugevuse määramise dünamomeetri mõõtetulemused olid kohati tavatult väikesed. Kui viga avastati, tehti enne igat mõõtmist dünamomeetriga proovimõõtmine. Kohatised väikesed mõõtetulemused, mis saadi vigase haardetugevuse määramise dünamomeetriga, võisid
tulemusi negatiivselt mõjutada.

Valu


Uuringu kolme esimese nädala jooksul polnud rühmade tulemuste vahel olulisi erinevusi ning kolmanda nädala lõpuks oli emuõli ja platseebokasutajate rühmade keskmine VAS tulemus 3,95.
Pärast kolmandat nädalat hakkasid emuõli kasutajate tulemused järk-järgult vähenema, kaheksandal nädalal oli keskmine mõõtetulemus 2,57. Platseebokasutajate tulemused olid muutlikud ning viimane keskmine mõõtetulemus oli 3,42.
Paariviisilise võrdluse kohaselt on need tulemused statistiliselt olulised, nende mõju on keskmine kuni suur (p = 0,02, F = 2,68, 2 = 0,13). Kõige suurem mõõtetulemuste erinevus oli A rühma platseebo- ja emuõli kasutajate alarühmade vahel, kus emuõlikasutajate viimane mõõtmistulemus oli 2,07 ja platseebokasutajate tulemus 3,79.

Analüüs


Nendest A rühma patsientidest, kes kandsid õli lokaalselt peale, oli emuõli kasutajatel pidevalt madalamad valu väärtused kui platseebokasutajatel. C rühma osalejatel, kes kandsid õli lokaalselt peale ja manustasid seda ka suukaudselt, polnud sarnaseid tulemusi. Kuigi kõigis emuõlikasutajate rühmades alates 3. nädalast valu väärtused vähenesid, olid A ja B rühmade tulemused C rühma omadest olulisemad, kui võrrelda tulemusi platseebokasutajate vastavate väärtustega. Seda, miks nii lokaalne kui suukaudne emuõli manustamine aitasid eraldiseisvalt paremini valu vähendada kui kombineeritult, on keeruline selgitada. Selline tulemus oli ootamatu ning ei vastanud suusõnalistele tõenditele, mille kohaselt on kasulik emuõli nii lokaalselt (kiire leevendus) kui suukaudselt (pikemaajalisem leevendus) manustada. Emuõli kasutajate ja platseeborühma valusate liigeste arvu mõõtetulemuste vahel polnud olulisi erinevusi. Selline tulemus ei tulnud üllatusena, kuna valu ei mõõdetud skaalal, vaid osalejad pidid lihtsalt kinnitama, kas liigesele surve avaldamine tekitab üldse valu. Tõenäoliselt mõjub emuõli artriidi sümptomitele (valu), kuid haigust ennast ei leevenda.

Varasemates uuringutes leidsid Whitehouse jt (5), et lokaalne pealekandmine on (rottide puhul) paistetuse alandamiseks tõhusam kui suukaudne manustamine (kuigi miski ei takistanud rotte uuringu jooksul lokaalselt pealekantud õli lakkumast).
Samuti näidati, et emuõli kasutamine oli rottide puhul tõhusam, kui õli kanti lokaalselt peale koos transdermaalse vahendiga, nt salitsülaadi või eukalüptiõliga, mis aitab sellel läbi naha tungida (4). Selles inimestega uuringus kasutasid autorid puhast emuõli, et välistada transdermaalse vahendi mis tahes mõjud. Ka massaažiaeg piirati vähem kui 30 sekundile, et selle mõju oleks piiratud. Lokaalselt pealekantud emuõli ravi võib olla edukam, kui õli kombineeritakse transdermaalse vahendiga ja see masseeritakse põhjalikult nahka. Selline teguviis on olulisem, kui õli on külma ilmaga tavapärasest viskoossem.
40% uuringus osalejatest võtsid MSPVA-sid (sh COX-2 inhibiitoreid). Vioxx® on nüüdseks jaemüügist eemaldatud, kuna
suurendab väidetavalt kardiovaskulaarsete häirete tekkeriski. Fitzgeraldi (16) kajastatud hiljutistes uuringutes (CLASS
uuring) väidetakse, et celecoxibi (Celebrex®) mõjud eelnevalt määratletud seedekulgla probleemidele ei erinenud tavapäraste MSPVA-de mõjudest. Samuti ei ole kinnitatud, et ravim ei suurenda kardiovaskulaarsete häirete tekkeriski. Mitteselektiivsed MSPVA-d põhjustavad paljudel patsientidel maoärritust. Nende tegurite koosmõju tõttu võib emuõli olla mõnede patsientide jaoks teretulnud alternatiiv osteoartriidiga seotud valu kupeerimiseks.

Kolme kuu jooksul suukaudselt 1500 mg päevas manustatud glükoosamiinsulfaat on tõendatult tõhus valu leevendaja ja aitab kerge kuni keskmise raskusastmega osteoartriidi progresseerumist aeglustada. Ka lokaalne pealekandmine võib olla tõhus haigusega soetud valu leevendamiseks (9). OA patsiendid võivad saada abi kombineeritud emuõlist ja glükoosamiinsulfaadist, kas suukaudselt manustatuna või lokaalselt pealekantuna. Tõhususe kindlaks määramiseks on tarvis teha täiendavaid uuringuid.

Neljanädalaline McCarthy & McCarthy uuring (17) näitas, et kapsaitsiinikreem vähendas platseeboga võrreldes artriitiilist valu 40%. Preparaat, milles on kombineeritud emuõli ja kapsaitsiini, võib olla kasulik lokaalselt manustatava kreemina. Valu oli see mõõdetud väärtus, mis reageeris emuõli kasutamisele märkimisväärselt positiivselt võrreldes platseeboga. Kuna emuõli kasutajate valu väärtused uuringu lõppedes endiselt vähenesid, oleks olnud kasulik korraldada pikem uuring ning selgitada välja emuõli pikaajaline mõju valu vähendamisele.

Pärast uuringu lõppu on viis osalejat tudeng-uurijaga ühendust võtnud ja uuringujärgseid mõjusid kommenteerinud. Kõik neist olid uuringu ajal saanud platseebot ja hakkasid pärast uuringut emuõli kasutama. Kõik teatasid, et valu vähenes, üks väitis, et valu kadus täielikult. Üks teatas, et emuõli vähendas pisut käevalu, kuid leevendas oluliselt osteoartriitilist põlvevalu. See on kooskõlas suusõnaliste väidetega, mille alusel antud uuring korraldati.

Whitehouse jt (5) avastasid, et erinevatel emuõli näidistel on suuresti varieeruvad põletikuvastased omadused. Mõned võimalikud tegurid, mis mõjutavad antud omadust on geneetiline taust, toitumine, linnu vanus ja õli saamiseks kasutatud ekstraheerimisprotsess. Tulevastes uuringutes oleks mõistlik emuõli tõhusust enne uuringus kasutamist testida. Ferrante tehtud uuringutega Adelaide’i Kuninglikus Naiste- ja Lastehaiglas on üritatud välja töötada lihtsat ja tõhusat meetodit õli põletikuvastase tõhususe määramiseks, kuid tulemuseni pole veel jõutud. Oleks kasulik, kui jaemüügist kättesaadaval emuõlil oleks klassifitseerimissüsteem, mis näitaks selle põletikuvastast tõhusust.

Võib väita, et emuõli osteoartriitilist käevalu leevendav toime tuleneb õli põletikuvastastest omadustest. Kui see peab paika, on tõenäoline, et emuõli aitab rohkem osteoartriidi patsiente, kellele on ulatuslikum liigesepõletik. Kuna teiste liigesehaiguste, nt reumatoidartriidiga kaasneb üldiselt rohkem põletikutunnuseid kui osteoartriidiga, on tõenäoline, et emuõli võib olla tõhusam nende artriitidega kaasuva valu leevendamisel.


Kliiniline tähtsus


Järjepidevalt suukaudselt manustatav või lokaalselt pealekantav emuõli võib olla pärast kolmenädalast kasutust tõhus osteoartriitilise valu leevendaja. Lokaalne emuõli pealekandmine võib olla osteoartriidi raviks tõhusam, kui seda kombineeritakse teiste toodete, nt glükoosamiini ja kapsaitsiiniga. Emuõli kuumutamine vähendab selle viskoossust ning seda on lihtsam suukaudselt manustada, eriti külma ilmaga, kui õli on paksenenud.

Emuõli on loomset päritolu ning seega tõenäoliselt pole selle tarbimine vastuvõetav taimetoitlastele.

Tänusõnad


Täname ettevõtet Emu Spirit®, kes varustas meid uuringus kasutatud emuõliga, jaotas patsiendid rühmadesse, tasus
reklaamikulud, aitas administratiivkohustustega, nt telefonile vastamise ja osalejatele teabe saatmisega. Täname ettevõtet
Crisco®, kes varustas meid platseebona kasutatud rapsiõliga.

Referentsid

1    Bennett G, Observations principally on the animal and vegetable products of New South Wales. Gatherings of a naturalist in Australia; London: John Worst, Paternoster Row: 1860 2     Snowden J, O'Malley P. & Ellis T. Emu oil. Its anti-inflammatory properties.   Rural Ind R & D Corp 1999; RIRDC Research Paper No 97
3     Whitehouse M, Turner A, Davis C. & Roberts M. Emu oil(s): A source of non-toxic transdermal anti-inflammatory agents in aboriginal medicine. Inflammopharmacology 1998; Ju:1-7.
4     Ghosh P. & Whitehouse M. Experimental study to determine the anti-arthritic activity of a new emu oil formulation (EEMP) Am Emu Ass News;1993.
5     Whitehouse M, Ghosh P. & Turner A. Concerning emu oil and its potential anti-arthritic activity. 5th Qld Poultry Symp. (Presentation); Jul 1996.
6     1995 National health survey. Canberra. Aust Bur Stats; 1995.
7     Felson D, Zhang Y. An update on the epidemiology of knee and hip osteoarthritis with a view to prevention. Arthritis Rheum1998; 41:1343-1355.
8     Altman R. & Gray R. Inflammation in osteoarthritis. Clin Rheum Dis 1985;11(2):353-65.
9     Grainger R. & Cicuttini F., Medical management of osteoarthritis of the knee and hip joints. Med J Aust 2004;180:232-236.
10     Pavelka K, Gatterova J, Olejarova M. et al. Glucosamine sulphate use delays progression of knee osteoarthritis. A three year randomised placebo-controlled, double-blind study. Arch Intern Med 2002;162:2113-2123.
11     Chevalier X, Mejjad O. & Babini S. Methodology for the assessment of treatments in hand osteoarthritis. Osteoarthritis Cart 2000;8(Suppl.A):S70-72.
12    deBoer AG, van Lanschot JJ, Stalmeier JB, PF, van Sandick JW, Hulscher de Haes JC, Sprangers MA Is a single-item visual analogue scale as valid reliable and responsive as multi-item scales in measuring quality of life? Qual Life Res 2004; 13(2):311-20
13     Houssien D, Stucki G. & Scott D. A patient derived disease activity score can substitute for a physician-derived disease activity score in clinical research. Rheumatology 1999;38:48-52.
14    Merlini L, Mazzone ES, Solari A, Morandi L. Reliability of hand-held dynamometry in spinal muscular atrophy. Muscle Nerve. 2002;26(1):64-70.
  15   Huck SW, & McLean RA. Using the repeated measures ANOVA
to analyze the data from a pretest-posttest design: A potentially
confusing task. Psychol Bull 1975;82:511-518.
16    FitzGerald AF. Coxibs and cardiovascular disease. N Eng J Med 2004; 351:1709-1711.
17    McCarthy GM & McCarthy DJ.  Effect of topical capsaicin in the therapy of painful osteoarthritis of the hands. J Rheumatol 1992;19:604-7